naabruspoliitika

Näiteks peaks Eesti olema see, kes Ukrainat, Gruusiat ja Moldovat puudutava EL naabruspoliitika koostamises ja rakendamises oma silmad lahti hoiavad ning samuti endise sotsialistliku riigi esindajatena nii töökultuuri kui ka ajaloolisi taaku tunnetavad ning neile parimat võimalikku lahendust leida oskavad.

2006 Vilniuses toimunud Ida-Euroopa Community of Democratic Choie riikide kohtumisel rääkisid nii Adamkuse nõunik kui ka noored osalejad allegooriliselt, et just Balti riigid on need, kes nüüd ühtede uusimate Euroopa Liidu liikmetena teame uusi reegleid ja vanu reegleid ning oskame üleminekut kõige paremini Ukrainale ja Moldovale seletada.

Meie suust kõlavad EL valmiduseks ja asjade ümberkorraldamiseks sobivad nõuanded ka usutavamad, Moldova Euroopa Liikumise juhataja Alexandra, kes käis Eestis 2007 märtsis valimisi vaatlemas, tunnistas, et just Moldovas palju kiidetud Eesti edulugu on neile eeskujuks ning oma euroteavituses tahavad nad just Eestile järgneda – riigi suurusest ning vanemate kui 20aastaste inimesteni jõudmiseks on vaja Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa enda kombineeritud meetodit, millele kindlasti Balti kogemus on heaks õppetunniks. Kui Eesti informeeritus EList võiks olla enne liitumist loetud hindele kolm, siis Moldova võiks Balti kogemust arvesse võttes teha oma teavituse hindele 4+. Ja selles võikski olla Eesti võlu ning meie teistkordne võit Euroopa Liidus – mitte ainult info ja rakendusmeetmete vastuvõtjana vaid nendesamade meetmete rakendamise parima praktika, aga ka meie vigade väljatoomise ja teistel nende vältimise abistajana. Missioon maksab ka midagi!

Ja tänulikkus annab jõudu edaspidi teiste liitujariikide jaoks paremaid tingimusi julgemalt välja kaubelda kui me aastaid tagasi endale julgesime rääkida. Soome ja Rootsi olid meile toeks ja hääletoruks, ehk isegi kaitseingliks, nüüd on meie kord olla teiste kaitseingliks nõutete ja standardite pealesurumise vähendamiseks.