Vooremaa, 2007
AJALOOLISED vastasseisud on need, mis on Euroopa integratsiooni viimase 50 aasta jooksul edasi viinud, täpsemalt vastasseisude ühine seljatamine. Probleemide tekkides on võitnud kaine mõistus ja vastuoludest on püütud üle saada üheskoos, rõhutades muid kokkupuutepunkte ehk vastuoludeülest ühisosa.
Eriliseks teeb Euroopa viimase poolsajandi arengu laiaulatuslik kokkulepe, et mitu tõde võib eksisteerida kõrvuti. Kõik, mida nimetame ebastabiilsuseks ja soovimatuks olukorraks, algab ju usuerinevustest, lahknevatest arusaamadest. Suurte ja tugevate riikide tõe kõrval on Euroopas võimalik ka väikeste ja nõrgukeste maade tõde, kogunisti mitu tõde korraga.
Võimalused niisuguseks kokkuleppeks on Euroopas olnud kindlasti suuremad kui mujal maailmas. Euroopas on need kokkulepped püsinud pikaajalisena, koos parimate tulevikuväljavaadetega kestvaks rahuks ja mõistlikuks probleemide lahendamiseks.
EUROOPA toimimise alused on niisiis vastuolude teadvustamine ning nende ühine leevendamine. Vastuolusid on suurte riikide vahel alati olnud, kõige tähtsamad on omavaheline rahumeelne ja edasiviiv käitumine, ühiseid arenguid soodustav mõtteviis ning koostöö ka väljapoole Euroopa Liitu jäävate riikide ja organisatsioonidega.
Vastuolud pole kuhugi kadunud. Igale riigile on jäänud oma tõed. Nii on alles ka oht, et need vastuolud võivad rõhutamise või ässitamise tagajärjel süveneda või konfliktiks lahvatada ning seni stabiilselt ja rahulikult areneva Euroopa tasakaalu proovile panna. Rõhutatud vastasseisud on olnud ajaloo suurimad tülide tekitajad.
Euroopas asumine ei tähenda automaatselt euroopalikku mõtlemist, et vastuolude üksmeelse leevendamisega on võimalik saavutada rahu ning seda hoida. Euroopas on riike, mis ei ole veel mõistnud, et nii riikidevahelist kui riigisisest rahu on võimalik saavutada ainult mööndustega, tunnistades, et oma tõe kõrval tuleb sallida kellegi teise tõde; et oma tõde on õige vaid osaliselt, nii nagu ka kellegi teise tõde. Seepärast tekitabki Euroopas kummastust Venemaa, Valgevene, Serbia ja Türgi käitumine.
AINULT OMA õiguste tagaajamine, oma tõe kui parima lahenduse õhutamine ning soov seda iga hinna eest maksma panna ongi peamine vastuolu, mis võib ohustada integratsiooni ning rahu ja stabiilsust nii Euroopas kui selle naabruses.
Vastuolude kaotamine ei peaks olema eesmärk omaette, kuid nendest ülesaamine väärib pingutust. Vastuolude ja erinevuste allesjäämine tagab selle, et oskame rahu hinnata ega hakka pärast vanade probleemide lahenemist uusi tekitama.
Ajalooliste vastasseisude taustal saavad ka mittepoliitikud aru, kui oluline on omavahelisi arusaamatusi rahumeelselt lahendada ning vastuoludele vaatamata koostööd arendada.
Ulrika Hurt, Eesti Euroopa Liikumise juhataja
http://sakala.ajaleht.ee/020307/esileht/arvamus/5025284.php
http://www.vooremaa.ee/?category_id=4&article_id=10944&issue=473
No comments:
Post a Comment